Asukoht

Kauba 10 maja asub Tallinna kesklinna piirkonna äärealal, Kitseküla asumis. Maja asub perspektiivses alas, vähese liiklusega tee ääres.

Jalutuskäigu kaugusel asuvad kino „Kosmos“, Kristiine keskus, Baltika moetänav, mitmed poed, ühistranspordi peatused (ka rongipeatused).

Sportimiseks annavad head võimalused A le coq Arena koos harjutusväljakutega ning Sparta spordikeskus. 

See piirkond on aastatega muutunud järjest populaarsemaks. Huvi on kindlasti ka seetõttu suurenenud, et sellesse piirkonda kerkivad büroohooned ja inimestele meeldib oma kodu lähedal tööl käia. See piirkond on just piiriks, kus veel ei ole linna tasulist parkimist kehtestanud, aga keskus asub siiski jalutuskäigu kaugusel.

Kitseküla aktiivsed inimesed on ka loonud oma asumi kommuuni, kus soovitakse selles piirkonnas elevate inimestega muuta keskkond veelgi toredamaks ja elamissõbralikumaks.

Kitseküla

Kitseküla on suures osas miljööväärtuslik ala, mis hõlmab kolme eripalgelist piirkonda: tsaariaegne töölisasum (Kauba tänav, Paide tänav, Hagudi tänav), 1920. ja 1930. aastate Tallinna tüüpi majad Magdaleena tänava lõpus ning 1940. aastate lõpu stalinistlik hoonestusansambel Asula tänavas.

Kui suurte peatänavate ääres on varasem hoonestus praeguseks valdavalt uuega asendatud, siis vaiksetel Paide, Hagudi ja Juurdeveo tänavatel valitseb siiani 20. sajandi alguse töölislinnaosale omane hoonestuslaad. Selle piirkonna muudab tähelepanuväärseks küllalt väikesel territooriumil valitsev elamuarhitektuuri mitmekesisus. Näiteks Hagudi 12 on tsaariaegse väikese ühekorruselise agulimaja huvitav ja hästisäilinud näide, alles on palju ka Lenderi tüüpi maju, nende vahele on 1920.–1930. aastail lisandunud Tallinna maja tüüpi kivitrepikojaga puitelamuid. Lihtsate agulimajade kõrval kohtab siin ka üksikuid erilisemaid hooneid, näiteks elamu Kauba 7 on projekteerinud tuntud arhitekt Herbert Johanson. Ka Kauba tänav jääb sellesse piirkonda.

2000.aastate algul kerkis Kitseküla piirile vastu Uue Maailma ja Lilleküla asumit, kahe raudteeharu vahelisele tühermaale A. le Coqi jalgpallistaadioni, mis mõjutas oluliselt kogu piirkonna arengut. 2001. aasta 2. juunil avatud enam kui 9700 pealtvaatajat mahutav staadion ehitati just omaaegsele Kristiine heinamaale. Staadioni kõrvale on tehtud sportimiseks harjutusväljakud.